Põhja-Korea, ametlikult tuntud kui Korea Demokraatlik Rahvavabariik (Põhja-Korea), on üks maailma salapärasemaid ja isoleeritumaid riike. Selle majanduspraktikad ja viis, kuidas riik oma valitsust rahastab, jäävad paljudele saladuseks läbipaistvuse puudumise ja režiimi range teabe kontrolli tõttu. Hoolimata mitmetest sanktsioonidest ja rahvusvahelisest surveastmest, suudab Põhja-Korea säilitada oma haldamist ja sõjalisi kulutusi. Kuidas siis Põhja-Korea oma eelarvet rahastab?
**Riiklik Majandus**:
Põhja-Korea kasutab **keskset planeeritud majandust** riigi omanduses olevate tootmisvahendite ja majandustegevuse suunamise abil. See mudel võimaldab režiimil jaotada ressursse ja investeerida vahendeid sinna, kuhu see vajalikuks peab, pannes peamist rõhku sõjalisele ja poliitilisele stabiilsusele majandusliku efektiivsuse ja kasvu asemel.
**Maksutulud**:
Maksutulud mängivad Põhja-Korea majanduses piiratud, kuid märkimisväärset rolli. Teravas vastuolus kapitalistlike riikidega, kus maksukogumine on läbipaistev ja struktureeritud, on Põhja-Korea maksustamissüsteem secret. **Ametlikud maksud hõlmavad sissetulekumakse, ettevõtete maksud** ja põllumajandusmaksud. Siiski pole nende maksupoliitikate üksikasjad hästi dokumenteeritud ja nende rakendamine on ebatäpne.
**Sissetulekumaksud**: Neid kogutakse füüsilistelt isikutelt ja usutakse, et neid kogutakse peamiselt riigi juhitud ettevõtetes ja ametikohtadel töötavatelt inimestelt. Täpseid maksumäärasid ja struktuure pole avalikustatud.
**Ettevõtete maksud**: Riigi omanduses olevad ettevõtted ja kooperatiivid moodustavad maksutuludest olulise osa. Valitsus seab tootmisnõuded ja eraldab ressursse, kogudes vastavalt nende ettevõtete tootmise tulemustele makse.
**Põllumajandusmaksud**: Kolhoosides töötavad põllumehed peavad andma osa oma saagist riigile. See toimib rohkem konfiskeerimisena kui formaalse maksusüsteemina.
**Rahvusvaheline Kaubandus ja ebaseaduslikud tegevused**:
Kuigi sanktsioonide ja rahvusvahelise isoleerituse tõttu on Põhja-Korea välja arendanud teisi viise oma eelarve rahastamiseks. Kuigi riik tegeleb piiratud seadusliku kaubandusega, arvatakse, et märkimisväärne osa vahendeid pärineb **ebaseaduslikest tegevustest**.
**Loodusvarad**: Põhja-Korea on rikas loodusvarade poolest, nagu söel, raudmalm ja haruldased muldmetallid, mida eksporditakse riikidesse nagu Hiina, sageli rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumisega.
**Ebaseaduslik Kaubandus**: Aruanded viitavad sellele, et Põhja-Korea tegeleb mitmesuguste ebaseaduslike kaubandustavade, sealhulgas relvade müügi, võltsvaluuta ja narkootikumide müügiga. Küberrünnakud on arenenud oluliseks sissetulekuallikaks, riigipoolsete häkkimisoperatsioonide korraldamisel finantsasutuste ja krüptovaluutavahetuste sihtmärkidele kogu maailmas.
**Välisabi ja ülekanded**:
Hoolimata vastuolulistest suhetest paljude riikidega, saab Põhja-Korea **välisabi**, eriti Hiinast. See abi seisneb sageli toidus, kütuses ja muudes hädavajalikes kaupades. Lisaks saadavad välismaal elavad töötajad kodusse ülekandeid, pakkudes riigile veel ühte sissetulekuvoogu. Paljud neist töötajatest tegutsevad riiklike lepingute alusel riikides nagu Venemaa ja Hiina, kus nende teenitud oluline osa saadetakse tagasi Põhja-Koreasse valitsuse kontrollitud kanalite kaudu.
**Salapärased finantsid**:
Põhja-Korea eelarvestus ja finantsjuhtimise tavad jäävad suures osas varju, kusjuures režiim kontrollib ja levitab majandusandmeid valikuliselt. Selle finantsressursside tegelik ulatus ja iseloom on keerulised ja mitmetahulised, hõlmates segusid legitiimsetest riigijuhtimise tegevustest ja salajastest operatsioonidest.
Kokkuvõttes rahastab Põhja-Korea oma eelarvet kombinatsiooni abil **ametlikest maksutuludest, riigikontrolli all olevatest ettevõtetest, ebaseaduslikest kaubandustavade, välisabist ja ülekannetest**. Režiimi võime säilitada oma majandust rahvusvahelistest sanktsioonidest ja isolatsioonist hoolimata on tunnistus selle strateegilistest rahandusmanöövritest ja selle valitsuse salapärase olemuse kohta. Arusaam Põhja-Korea finantsmehhanismidest pakub väärtuslikke teadmisi režiimi vastupanuvõimest ja väljakutsetest selle majandustegevuse piiramisel rahvusvaheliste meetmetega.
Muidugi, siin on mõned soovitatud seotud lingid:
Seotud Lingid:
– BBC
– CNN
– The New York Times
– Al Jazeera
– Reuters
– Bloomberg
– The Wall Street Journal
– Financial Times