**Serbia**, ametlikult tuntud kui Serbia Vabariik, on dünaamiline riik, mis asub Kesk- ja Kagu-Euroopa ristmikul. Sellel on rikkalik kultuuriline ajalugu, mitmekesised maastikud ning tugev õigusraamistik, mis reguleerib selle ühiskondlikku struktuuri, sealhulgas perekonnaõigust. See õigusharu hõlmab abielu, lahutuse ja lapsehoiu regulatsioone, mis mängivad olulist rolli Serbia perede elu kujundamisel.
### Abielu Serbias
Serbia abielu on seaduslikult tunnustatud liit kahe inimese vahel, mida reguleerib **Perekonnaseadus** (Porodični zakon). Abielu sõlmimiseks peavad paarid järgima nii formaalseid kui ka sisulisi nõudeid. **Formaalsed nõuded** hõlmavad vastastikust nõusolekut, võimet abielu sõlmida ning nõuetele vastavust, nagu ametlik registreerimine.
**Sisulised nõuded** tagavad, et pooled ei ole juba abielus ega tihedalt verega seotud. Abieluea minimaalne seaduslik vanus on 18 aastat, kuigi 16-aastased ja vanemad isikud võivad kohtu loa korral abielluda. Tseremoonia ise võib olla kas tsiviil- või usuline, kusjuures ametlik tseremoonia registraatori poolt on õiguslikult siduv.
### Lahutus Serbias
Serbia lahutus võib algatada vastastikusel nõusolekul või kohtule avalduse esitamisega. Kui mõlemad pooled nõustuvad lahutustingimustega, sealhulgas varade jagamise ja lapsehoiuga, on protsess lihtne ja vähem vaidlustav. Kokkulepe kinnitatakse seejärel kohtu poolt, muutes lahutuse ametlikuks.
**Vaidlustatud lahutused** nõuavad kohtulikku sekkumist vaidluste lahendamiseks. Need juhtumid hõlmavad õiguslikke meetmeid, kus kohus uurib lahutuse põhjuseid ja nende alusel alimentide, vara jagamise ja lapsehoiuga seotud küsimusi. Lahutuse aluste hulka kuuluvad vastastikune ühildamatus, truudusetus ja hülgamine, muude hulgas.
### Lapsehoiu küsimus Serbias
Lapsehoiuga seotud küsimused tekivad peamiselt lahutusprotsessi käigus. Serbia perekonnaseadus annab prioriteedi **lapse parimates huvides**, kui otsustatakse hoolduskorraldused. Koh