Bangladesh, Lõuna-Aasia riik, on tuntud oma rikkaliku kultuuripärandi ja kiiresti areneva majanduse poolest ning on viimastel aastatel astunud olulisi samme säästlikkuse suunas. Rohke 160 miljoni elanikuga on tegemist ühe tihedaima asustusega riigiga maailmas. Riigi majandust juhivad peamiselt tekstiili-, põllumajandus- ja teenindussektorid. Maailma keskkonnaprobleemide ja säästva arengu suureneva teadlikkuse kontekstis ei jää Bangladesh sammugi maha säästlike ärirakenduste omaksvõtmisel. Siin käsitleme, kuidas ettevõtted Bangladeshis rakendavad säästlikke tavasid ning mida see tuleviku jaoks tähendab.
Säästva arengu tõus Bangladeshis
Bangladesh on näidanud viimastel aastakümnetel märkimisväärset edasiminekut mitmes valdkonnas. Alates madalamate imikusuremuste saavutamisest kuni hariduse parandamiseni on riik kasvuteel. Siiski toob see kasv endaga kaasa keskkonna hävitamise ja ressursside ammendumise. Nende väljakutsete mõistmisel on valitsus koostöös erasektoriga hakanud aktiivselt propageerima säästlikke ärirakendusi.
Taastuvenergia algatused
Üks valdkond, kus Bangladesh teeb märkimisväärseid edusamme, on taastuvenergiasektor. Riigil on suurepärane potentsiaal päikese- ja tuuleenergia jaoks. Mitmed ettevõtted investeerivad nüüd päikeseenergiasse, nähes seda nii keskkonnasõbraliku kui ka majanduslikult elujõulise võimalusena. Samuti võtavad tuuleenergia projektid järjest rohkem hoogu.
Tekstiilitööstuse reformid
Bangladeshi tekstiilitööstus, mis annab olulise panuse riigi SKT-sse, on ajalooliselt seostatud reostuse ja kehvade töötingimustega. Siiski toimub selge suund rohelisemate ja eetilisemate tavade poole. Mitmed tehased on hakanud kasutama ringlusse võetud vett, vähendades jäätmeid ja rakendades puhtamaid tootmistehnikaid. Suured Bangladeshist pärit tekstiilibrändid ja ostjad, eriti ekspordisektoris, nõuavad nüüd rahvusvaheliste keskkonna- ja tööjõustandardite järgimist, surudes tööstust suunas, kus pööratakse tähelepanu säästvusele.
Ökosõbralik põllumajandus
Põllumajandus on Bangladeshis veel üks oluline sektor, pakkudes tööd olulisele osale elanikkonnast. Säästlikke põllumajandustavasid tutvustatakse erinevatel tasanditel. Orgaaniline põllumajandus, integreeritud kahjuritõrje ning saagi mitmekesistamine muutuvad üha laialdasemaks. Looduslike väetiste kasutamine keemiliste asemel on samuti tõusuteel, vähendades oluliselt mulla saastumist ja parandades saagi tervist.
Ettevõtete sotsiaalne vastutus (CSR)
Paljud Bangladeshis tegutsevad ettevõtted tunnistavad üha enam Ettevõtete Sotsiaalse Vastutuse (CSR) tähtsust. Ärid kaasavad CSR-i oma põhistrateegiatesse, keskendudes nii ühiskondlikule heaolule kui ka keskkonna säästlikkusele. Algatused hõlmavad hariduse, tervishoiu ja kogukonna arengu programmide toetamist, samuti süsiniku jalajälje vähendamist erinevate roheliste tavade kaudu.
Valitsuse algatused
Bangladeshi valitsus on olnud ettevõtete roheliste alternatiivide omaksvõtmise edendamisel proaktiivne. See on kehtestanud poliitikaid ja määrusi rohelisemate valikute soodustamiseks. Valitsus on samuti teinud koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, et ellu viia säästva arengu algatusi.
Väljakutsed ja tuleviku väljavaated
Hoolimata nendest edusammudest seisab Bangladesh silmitsi mitmete väljakutsetega oma jätkusuutlikkuse eesmärgil. Puudulik infrastruktuur, ebapiisav rahastamine ja piiratud juurdepääs tehnoloogiale on peamised takistused. Siiski näib tulevik paljulubav tänu järjest suurenevale teadlikkusele ja pühendumusele nii avalikus kui ka erasektoris.
Kokkuvõttes koguvad säästlikud äritavad Bangladeshis hoogu. Alates taastuvenergiast ja ökosõbralikust põllumajandusest kuni vastutustundliku tekstiilitootmise ja CSR-tegevusteni võetakse mitmeid samme, et tagada majanduskasv ei tuleks keskkonna arvelt. Jätkuvate jõupingutuste ja erinevate sektoritevahelise koostööga liigub Bangladesh selle poole, et luua oma kodanikele jätkusuutlik tulevik ning saada eeskujuks teistele arenevatele riikidele.
Soovitatavad seotud lingid säästlike äritavade kohta Bangladeshis
– ÜRO
– Maailmapank
– Äri sotsiaalse vastutuse eest (BSR)
– Maailma Majandusfoorum
– Rahvusvaheline Säästva Arengu Instituut (IISD)
– Säästlikkus
– Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)
– Globaalne Aruandlusalgatus (GRI)
– Ceres
– Maailma Ärinõukogu Säästva Arengu eest (WBCSD)