Võrdlemine Boliivia maksukoormust teiste Ladina-Ameerika riikidega

Boliivia, riigis, mis on rikas kultuuripärandi ja loodusvarade poolest, pakub ettevõtetele ja investoritele ainulaadset ärikeskkonda. Ühe lõunapoolse Ameerika mandri siseasustatud riigina iseloomustab Boliivia majandust traditsioonilised sektorid nagu kaevandamine ja põllumajandus, kõrvuti kiiresti kasvavate tööstusharudega nagu tootmine ja turism. Piirkondlikku laienemist või Ladina-Ameerikasse investeerimist kaaluvatele ettevõtetele on oluline mõista Boliivia maksustruktuuri naaberrahvaste omadega võrreldes.

Äriühingu tulumaks

Boliivia rakendab äriühingu tulumaksu (Impuesto a las Utilidades de las Empresas ehk IUE) määraga 25%. See määr on mõõdukalt kõrge võrreldes mõne muu Ladina-Ameerika riigiga, kuid madalam teistest. Näiteks võib Argentina äriühingute maksuala ulatuda kuni 35%-ni, samas kui Paraguay pakub piirkonnas üht madalamaid määrasid – 10%. Boliivia äriühingu tulumaksurežiim on loodud koguma tulu nii kohalikelt kui ka rahvusvahelistelt ettevõtetelt, kes tegutsevad selle territooriumil.

Isiklik tulumaks

Isiklik tulumaks (Impuesto sobre las Utilidades de las Personas Naturales ehk IUPN) Boliivias toimib progresseeruval skaalal, ulatudes 0%-st kuni 25%-ni. See on suhteliselt soodne võrreldes Brasiilia ja Argentinaga, kus isikliku tulumaksu määrad võivad ulatuda vastavalt kuni 27,5% ja 35%-ni. Siiski on oluline märkida, et Boliivia maksustamissüsteem on lihtne vähemate mahaarvamiste ja lubadustega, muutes efektiivse maksukoormuse kaudselt võrreldavaks.

Mehedvatkmaks (VAT)

Boliivia kehtestab käibemaksu (IVA) standardmääraga 13%. See on Ladina-Ameerikas madalamal skaalal, kus käibemaksu määrad võivad oluliselt erineda. Näiteks on Argentinas käibemaks 21%, samas kui Tšiilis on see 19%. Suhteliselt madalam käibemaks Boliivias võib muuta kaubad ja teenused taskukohasemaks, ergutades seeläbi võimalikku sisetarbimist ja jaekaubanduse atraktiivsust.

Tööjõu maksud ja sotsiaalsed maksed

Tööandjad Boliivias peavad oma töötajate nimel tegema olulisi sotsiaalkindlustuse makseid. Tööandja ja töötaja maksetega seotud panused võivad ületada töötaja brutopalgast 28%, hõlmates valdkondi nagu tervisekindlustus, pensionid ja muud sotsiaalsed hüved. See on võrreldav Argentinaga ja Brasiiliaga, kus ühendatud sotsiaalkindlustusmaksed jäävad umbes samale tasemele.

Muud maksud

Peamiste maksude lisaks kehtestab Boliivia ka mitmesuguseid muid makse, mis hõlmavad tehingumaksu (Impuesto a las Transacciones ehk IT) 3%-ni ja täiendava käibemaksu režiimi (RC-IVA), mis kehtib erinevatele sissetuleku vormidele lisaks palkadele ja palgafondidele. Arvestades oma ulatuslikke maagaasivarusid, kehtestab Boliivia ka hüdrokarbonaadi, mis lisab energiasektoris tegutsevatele ettevõtetele täiendava maksukihi.

Investeerimisstiiimulid

Boliivia pakub välisinvestorite ligimeelitamiseks mitmeid stiimulrežiime. Erinevad maksuvabastused ja maksude vähendamised on saadaval eriti strateegiliste sektorite, nagu taastuvenergia, põllumajandustööstuse ja tehnoloogia, jaoks. Näiteks võivad ettevõtted, kes investeerivad põhitegevuste arendamisse või majanduslikult vähem arenenud piirkondadesse, saada maksupuhkuseid ja tollimakse vähendada.

Järeldus

Kui võrrelda Boliivia maksusid ja -struktuuri teiste Ladina-Ameerika riikide omadega, selgub, et sellel süsteemil on mitmeid unikaalseid aspekte. Äri- ja isiklikud maksud on mõõdukad, käibemaks on suhteliselt madal, kuid sotsiaalsed panused on märkimisväärsed. Nende tegurite kombinatsioon pakub nii väljakutseid kui ka võimalusi ettevõtetele. Investeeringuid kaaludes peavad investorid neid tegureid arvesse võtma koos teiste majandusnäitajatega, et teha informeeritud otsuseid.

Boliivia maksustamise üksikasjaliku maastiku mõistmine on hädavajalik ettevõtetele, kes soovivad selles piirkonnas navigeerida ja õitseda. Kuigi Boliivia pakub konkurentsivõimelisi määrasid teatud valdkondades, nõuab tema maksusüsteem hoolikat planeerimist ja järgimist, et maksimeerida potentsiaalseid hüvesid, vähendades samal ajal takistusi.

Soovitatavad seotud lingid Boliivia maksude määramisel teiste Ladina-Ameerika riikidega võrdlemiseks:

CIAT

CEPAL

OECD

Maailmapank

IMF

Heritage Foundation