Bangladeshi,ara kohaosa, mis asub Lõuna-Aasias, on näinud viimastel aastakümnetel olulist majanduskasvu. See kasv on kaasnenud kriitiliste muutustega selle maksupoliitikas, kajastades riigi muutuvat majandusmaastikku ja valitsemisstrateegiaid. Selles artiklis uurime Bangladeshi maksustamise ajaloolist teekonda, praegust maksustruktuuri ja tulevikuväljavaateid.
**Ajalooline taust**
Maksustamissüsteem Bangladeshis juurdub koloniaalajastus. Kui Bangladesh oli osa Briti Indiast, tõid britid piirkonna haarde kindlustamiseks sisse kaasaegse maksustamise. Sellel ajal loodud keskne maksustruktuur tegi alust tulevastele maksupoliitikatele. Pärast Pakistani iseseisvumist 1971. aastal päris Bangladesh maksustruktuuri, mis oli suures osas vananenud ja ebasobiv selle sotsiaalmajanduslikele tingimustele.
Iseseisvusaastate alguses seisid Bangladeshis mitmed väljakutsed, sealhulgas puudulik infrastruktuur, laialdane vaesus ja alles hakanud poliitiline süsteem. Valitsus Sheikh Mujibur Rahmani juhtimisel algatas mitmeid poliitilisi reforme majanduse stabiliseerimiseks. Sel perioodil iseloomustasid maksupoliitikad kõrged maksu määrad, kuid madal jõustamine, mis viis valitsuse piiratud tuludeni.
**Reformid 1980. ja 1990. aastatel**
1980. aastad märkisid Bangladeshi lähenemises maksustamisele olulist muutust. Valitsus tunnustas vajadust struktureerituma ja tõhusama maksusüsteemi järele majanduskasvu ja arengu toetamiseks. Selle kümnendi jooksul algatas valitsus reformid, mille eesmärk oli laiendada maksualust, parandada maksuhaldust ja suurendada jõustamist.
Käibemaksu (VAT) sisseviimine 1991. aastal oli murranguline sündmus. Käibemaksusüsteem asendas vana käibemaksu, eesmärgiga luua tõhusam ja läbipaistvam tulu kogumise vahend. See nihkumine oli osa laiemast strateegiast majanduse kaasajastamiseks ja selle ühitamiseks rahvusvaheliste standarditega.
**Kaasaegsed maksupoliitikad**
Tänapäeval on Bangladeshi maksusüsteem segu otsesest ja kaudsest maksustamisest. Kaasaegse maksustruktuuri peamised komponendid hõlmavad:
1. **Tulumaks**: Tulumaksu kohaldatakse nii füüsilistele isikutele kui ettevõtetele. Füüsilistele isikutele on maksumäär progresseeruv, ulatudes 10% -st kuni 30% -ni sõltuvalt sissetulekutasemest. Ettevõtete maksumäärad varieeruvad, olles finantssektoris kõrgemad ja ekspordile suunatud tööstusharudes madalamad.
2. **Käibemaks (VAT)**: Käibemaks jääb oluliseks tuluallikaks, rakendatuna mitmesugustel tootmise ja jaotamise etappidel. Standardne käibemaksumäär on 15%, kuigi teatud olulised kaubad ja teenused kasutavad vähendatud määrasid või vabastusi.
3. **Tolli- ja aktsiisimaksud**: Impordist sõltuva riigina aitavad tollimaksud märkimisväärselt valitsusele sissetulekut. Need maksud varieeruvad kauba liigi ja väärtuse alusel.
4. **Aktsiisimaksud**: Neid kohaldatakse kindlatele kaupadele nagu tubakas, alkohol ja naftatooted, teenides nii tuludeallikana kui tarbimise reguleerimise vahendina.
**Väljakutsed ja tulevikuväljavaated**
Kuigi Bangladesh on teinud olulist edusamme maksusüsteemi reformimisel, püsivad mitmed väljakutsed. Maksudest kõrvalehoidmine ja vältimine on jätkuvalt olulised probleemid, raskendatuna suuremahulise mitteametliku majandusega. Riigi maksude ja SKP suhe, kuigi paranemas, on endiselt madalam kui paljudel teistel arengumaadel.
Nende küsimuste lahendamiseks on valitsus keskendunud maksuhalduse protsessi digitaliseerimisele ja automatiseerimisele. Elektroonilise maksudeklaratsiooni ja veebimaksete süsteemide rakendamine eeldatakse, et parandab jõustamist ja laiendab maksualust.
Lisaks on jätkuvad jõupingutused maksuseaduste ja -määruste lihtsustamiseks suunatud maksusüsteemi muutmise suhtes ettevõtlussõbralikumaks. See on oluline, kuna Bangladesh püüab meelitada rohkem välisinvesteeringuid ja tugevdada oma positsiooni piirkondliku majanduskeskusena.
**Järeldus**
Bangladeshi maksupoliitikad on läbinud olulise arengu koloniaalajastust tänase päevani. Üleminek algsest rudimentaarsest ja ebaefektiivsest süsteemist struktureerituma ja kaasaegsema raamistikuni on tunnistus riigi pühendumusest majanduslikule arengule. Jätkates praeguste probleemide lahendamist ja tehnoloogiliste edusammude omaksvõtmist, saab Bangladesh tagada tugevama ja õiglasema maksusüsteemi, mis toetab selle kasvualgatusi.
Kokkuvõttes peegeldab maksupoliitika areng Bangladeshis riigi teekonda majandusliku stabiilsuse ja kasvu suunas. Ongoing reformide ja moderniseerimise fookusega on Bangladeshil võimalus luua läbipaistvam ja tõhusam maksusüsteem, mis toetab selle tulevikus seatud arengueesmärke.
Muidugi! Siin on mõned soovitatud seotud lingid Bangladeshi maksupoliitika evolutsiooni kohta:
Seotud lingid:
Rahanduse Rahvuslik Assamblee (NBR)
Bangladeshi pank
Rahandusministeerium – Bangladesh
Dhaka börs (DSE)
Bangladeshi majandusülevaade
Maailmapank
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF)