Tulumaksusüsteemid on levinud üle kogu maailma, kuid Põhja-Korea juhtum pakub ainulaadset ja huvitavat uurimist riigi maksupoliitikate kohta selle range autoritaarse režiimi ning keskelt juhitava majanduse keskel. See artikkel süveneb **Tulumaksu Põhja-Koreas** nüanssidesse, tuues päevavalgele, kes maksavad neid makse ja kui palju nad peavad panustama.
### Ajalooline kontekst
Põhja-Korea, ametlikult Tööliste Partei Demokraatlik Vabariik Korea (DVRK), on tugevalt tsentraliseeritud majandus, mida juhib riik. Riik töötab sotsialistliku süsteemi alusel, millel on märkimisväärne rõhk iseseisvusele, mida iseloomustab nende rahvuslik ideoloogia **Juche**. Põhja-Korea majandusmaastik mõjutab oluliselt selle maksupoliitikat.
### Tulumaksupoliitika Põhja-Koreas
Huvitaval kombel väitis Põhja-Korea juba 1974. aastal, et on kaotanud kõik tulumaksud. Põhja-Korea ametivõimude sõnul ei kehtesta valitsus otsemakseid oma kodanikele. See samm oli osa suuremast raamistikust, et tugevdada riigi sotsialistlikku eesmärki, kõrvaldades maksukoorma rahvalt. Siiski ei tähenda see maksude täielikku puudumist, vaid pigem nihe kaudsetele maksudele ja riigi sissetulekutele ettevõtetest.
### Kaudsed maksud ja riigieelarve
Põhja-Korea peamine sissetulekuallikas pärineb mitmesugustest kaudsetest maksudest ja riigile kuuluvate ettevõtete tulu. Mõned märkimisväärsed kaudsed maksud hõlmavad:
– **Tarbimismaksud:** Sarnaselt teiste riikide käibemaksudele rakendatakse neid kaupadele ja teenustele.
– **Ettevõtete panused:** Riigile kuuluvad ettevõtted peavad andma olulise osa oma tulust valitsusele. Nii tööhõive kui ka kasum ettevõtetes on tihedalt jälgitud ja kontrollitud riigi poolt.
– **Tasud ja maksud:** On mitmeid teisi tasusid, nagu litsentsitasud, kohustuslikud panused kogukondlikele projektidele ja muud riigi määratud rahalised maksed.
### Majanduslik struktuur ja ärikeskkond
Ärikeskkond Põhja-Koreas erineb oluliselt turumajandustest. Riik omab kõiki tootmismeetodeid ja erasektori ettevõtlus on praktiliselt olematu. Selle asemel eraldab valitsus töö ja kontrollib kõiki suuri tööstusharusid, sealhulgas tootmist, põllumajandust ja teenuseid.
– **Riigile Kuuluvad Ettevõtted:** Need moodustavad Põhja-Korea majanduse aluse. Nende ettevõtete sissetulekud on olulised valitsuse rahastamiseks. Nende ettevõtete töötajaid tasustab riik ja nende sissetulekud on sageli tagasihoidlikud.
– **Militaarpoliitika esikohal:** Tuntud kui **Songun**, see poliitika paneb rõhu sõjalistele kulutustele ja arengule. Militaarsektor saab eelarvest lõviosa, mõjutades edasiste majanduslike prioriteetide ja maksupoliitika kujundamist.
### Välisinvesteeringud ja eri majandustsoonid
Põhja-Korea on teinud mõningaid katseid meelitada välisinvesteeringuid, luues erimajandustsoone (EMT), kus rakendatakse rohkem liberaalseid majanduspoliitikaid, et julgustada välismaiseid ettevõtteid. Need tsoonid esitavad erineva maksurežiimi võrreldes ülejäänud riigiga, pakkudes mõningaid maksusoodustusi ja vähendatud piiranguid. Siiski takistavad neid algatusi rahvusvahelised sanktsioonid ja riigi üldine poliitiline ja majanduslik isolatsioon.
### Järeldus
Kuigi Põhja-Korea väidab, et on kaotanud tulumaksud, kasutab riik erinevaid kaudseid meetodeid sissetuleku teenimiseks ja oma majanduse toetamiseks. Keskendunud kontroll kõikidele majandustegevustele tähendab, et riigi finantsvajadused kaetakse peamiselt panustega riigile kuuluvatest ettevõtetest ja kaudsest maksustamisest. Nende dünaamikate mõistmine on oluline, et mõista, kuidas Põhja-Korea valitsus tegutseb oma ainulaadse sotsiaal-politilise ja majandusliku raamistiku raames.
Muidugi! Siin on teave, mida küsisite, vormindatud kehtivate URL-idega peamistele domeenidele:
**Tulumaks Põhja-Koreas: Kes maksab ja kui palju?**
Täpsema teabe saamiseks tulumaksusüsteemide ja poliitikate kohta võib järgmisi linke kasulikuks pidada:
– Keskluureagentuur (CIA)
– BBC
– Entsüklopeedia Britannica
– NPR
– The Guardian
– The Washington Post
Need allikad võivad pakkuda põhjalikke teadmisi Põhja-Korea majandus- ja poliitikamaastikust, mis aitavad mõista nende maksusüsteemi.