Väikese saareriigi **Nauru**, kes asub Kesk-Patsiifikus, omab ainulaadset maksupoliitikat, mis eristab seda teistest Vaikse ookeani riikidest. Nende poliitikate mõistmine on oluline ettevõtetele ja investoritele, kes soovivad navigeerida piirkonna majandusmaastikul.
Sissejuhatus Naurusse
Nauru, kus elab ligikaudu 10 000 inimest, on nii maa-ala kui ka rahvaarvu poolest üks maailma väiksemaid riike. Saare majandus on ajalooliselt tugevalt toetunud fosfaadikaevandusele, kuid viimastel aastatel on tehtud jõupingutusi majandustegevuse mitmekesistamiseks. Hoolimata suurusest, on Nauru tõmmanud rahvusvahelist tähelepanu oma eripalgeliste maksupoliitikate tõttu.
Nauru maksupoliitika
Üks Nauru maksusüsteemi silmatorkavamaid omadusi on **formaalse sissetulekumaksu puudumine**. Erinevalt paljudest teistest riikidest, mis kehtestavad sissetulekumaksu nii eraisikutele kui ka ettevõtetele, on Nauru otsustanud sellist maksu mitte kehtestada. See poliitika eesmärk on luua ettevõtjasõbralikum keskkond, vähendades nii residentide kui ka välisinvestorite maksukoormust.
Lisaks ei kehti Naurus **käibemaks (VAT)** ega **teenuste käibemaks (GST)**. Selle asemel toetub valitsus muudele tuluallikatele nagu tollimaksud ja tasud erinevate teenuste eest. Oluline on märkida, et Naurus kehtib siiski ettevõttemaks, ehkki suhteliselt madala määraga, muutes riigi konkurentsivõimeliseks välisettevõtete ligimeelitamise osas.
Võrdlus teiste Vaikse ookeani riikidega
Nauru maksupoliitika ainulaadsuse täielikuks mõistmiseks on kasulik võrrelda seda teiste Vaikse ookeani riikide maksusüsteemidega. Näiteks kehtestab **Austraalia**, piirkonnas domineeriv majandusjõud, progressiivse sissetulekumaksu eraisikutele ja standardse ettevõttemaksu määra 30%. Lisaks on Austraalias käibemaksu määr 10%, mis kehtib enamus kaupadele ja teenustele.
Võrreldes sellega rakendab **Fidži** 20% ettevõttemaksu määra ning eraisikute sissetulekumaksu vahemikus 18% kuni 20%. Fidži kehtestab ka 9%-lise käibemaksu. Need määrad on spetsiaalselt kavandatud tulude genereerimise tasakaalustamiseks investeeringute soodustamisega ja majanduskasvuga.
Samal ajal kehtestab **Uus-Meremaa** eraisikute sissetulekumaksu määra vahemikus 10,5% kuni 33% ning ettevõttemaksu määra 28%. Uus-Meremaa käibemaks on 15%, mis on kõrgem kui Fidži ja Austraalias, kuid riigi tugevat heaolu süsteemi ja avalikke teenuseid rahastatakse selle maksu kaudu.
Veel üks tähelepanuväärne võrdlus on **Vanuatu**, mis nagu Naurugi, ei kehtesta sissetulekumaksu. Siiski on Vanuatu suurem sõltuvus käibemaksust, seades selle määra 15% ning teistest kaudsetest maksudest, nagu imporditollid ja templimaksud.
Mõju ettevõtlusele
Nauru maksupoliitika pakub ettevõtetele selgeid eeliseid ja väljakutseid. Sissetulekumaksu ja käibemaksu puudumine võib oluliselt vähendada ettevõtete tegevuskulusid Naurus tegutsemisel. See maksusõbralik keskkond võib meelitada välisinvesteeringuid, eriti ettevõtteid, mis otsivad Vaikse ookeani piirkonnas madala maksukoormusega jurisdiktsiooni.
Siiski peaksid ettevõtted arvestama ka võimalike piirangutega, nagu väiksem turu suurus ja piiratud infrastruktuur. Majanduse tugev sõltuvus fosfaadikaevandusest on nõudnud mitmekesistamise edendamist ning ettevõtted, kes tegutsevad sektorites nagu turism, pangandus ja kalapüük, võivad leida kasvuvõimalusi valitsuse püüdluste tulemusena majandusliku aluse laiendamiseks.
Järeldus
Kokkuvõttes eristavad Nauru ainulaadsed maksupoliitikad teda teistest Vaikse ookeani riikidest, muutes selle atraktiivseks sihtkohaks ettevõtetele, kes otsivad madala maksukoormusega keskkonda. Kuigi ta jagab teatud sarnasusi Vanuatuga sissetulekumaksu puudumise osas, on Vaikse ookeani üldine fiskaallandskaap mitmekesine. Ettevõtted, kes soovivad laieneda Naurusse, peavad kaaluma selle maksupoliitika eeliseid teiste praktiliste kaalutluste suhtes, tagades investeeringute jaoks tasakaalustatud ning strateegilise lähenemise.
Võrdlus Nauru maksupoliitikat teiste Vaikse ookeani riikidega
Allpool on mõned soovitatud seotud lingid täiendavaks lugemiseks: