Peruu, oma rikka kultuurilise kudumiga ja ajaloolise sügavusega, on olnud alati põlisrahvaste tsivilisatsioonide häll. Inkade impeerium, üks silmapaistvamaid eelkolumbuse ajastu tsivilisatsioone, jättis sügava pärandi, mis siiani läbib rahva kultuuri- ja ühiskonnastruktuure. Ajastu möödumisest ja koloniaalvõimu mõjust hoolimata on Peruu põlisrahvaste rahvastel endiselt oluline roll, andes olulise panuse rahva mitmekesisusse ja kultuurilisse rikkusse.
Hoolimata nende hindamatust panusest, on Peruu põlisrahvaste kogukonnad seisnud vastu pikaajalistele võitlustele oma õiguste tunnustamise ja kaitsmise osas, eriti maavaldusnõuete osas. Nende kogukondade õigused, mis on põimunud nende esivanemate maadega, hõlmavad mitte ainult omamis- ja omandiküsimusi, vaid ka kultuuripärandit, keskkonnahoidu ja isemääramist.
**Õiguslik raamistik ja põlisrahvaste õigused**
Aja jooksul on Peruu seadusandlus arenev ning tegeleb põlisrahvaste elanikkonna murede ja õigustega. Praegune õiguslik raamistik põlisrahvaste õiguste ja maavaldusnõuete osas on mitmetahuline ja lähtumas nii riiklikust seadusandlusest kui ka rahvusvahelistest kokkulepetest. Üheks uuenduslikuks õigusreformiks oli **Peruu 1993. aasta põhiseadus**, mis tunnustab põlisrahvaste ja kohalike kogukondade olemasolu ja õigusi. Konstitutsiooni artikkel 89 tunnistab nende kogukondade juriidilist isikut ja nende autonoomiat organisatsiooni, ühise töö ja nende maade kasutamise osas.
Selle kodumaise õigusliku aluse tugevdamiseks on Peru ka **Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni Konventsiooni 169 (ILO 169)** allkirjastanud, mis on oluline rahvusvaheline leping põlis- ja hõimurahvaste õiguste kaitsmiseks. See konventsioon kohustab Peruu riiki tunnustama nende kogukondade kultuurilist ja sotsiaalset eripära ning austama ja kinni pidama nende õigustest maadele ja traditsioonilistele ressurssidele.
**Maavaldusnõuded ja õiguslik tunnustamine**
Maa on Peruu põlisrahvaste kogukondade jaoks oluline ressurss mitte ainult majandusliku elujõulisuse, vaid ka kultuuri- ja vaimsete tavadega. Siiski on nende maade seadusliku tunnustamise tagamine olnud sügav väljakutse. Hoolimata konstitutsioonilistest ja rahvusvahelistest tagatistest, kohtab nende õiguste praktikas ja jõustatavateks muutmisel sageli mitmeid takistusi.
Põlisrahvaste maade määratlemise protsess hõlmab mitmeid samme, sealhulgas identifitseerimist, piiritlemist ja ametlike pealkirjade väljastamist riigiasutuste poolt. Maapiirkondade varade haldamise büroo (Oficina de Administración de Propiedad Rural – OARA) mängib selles protsessis olulist rolli. Siiski moodustavad bürokraatlikud tõrked, poliitiline tahe puudumine ning mõnikord ka vastuseis võimsalt ettevõtetelt, kes on huvitatud loodusvarade kasutamisest, olulised tõkked.
Loodusvarade rohketes piirkondades, näiteks Amazonase vihmametsas, põrkuvad põlisrahvaste maavaldusnõuded sageli kaevandamise, metsa langetamise ja õli eraldamise ettevõtete huvidega. See on kaasa toonud olulise arutelu **majandusarengu ja keskkonna säilitamise tasakaalu** üle. Teatud juhtudel on valitsuse poliitikad soosinud suurte kommerts huvide, mis on viinud konfliktideni ja põlisrahvaste õiguste rikkumiseni.
**Viimased arengud ja jätkuvad väljakutsed**
Viimastel aastatel on tehtud märkimisväärseid jõupingutusi põlisrahvaste maavaldusnõuete olukorra parandamiseks. **2011. aastal vastu võetud Eelnev Konsultatsiooni Seaduse** (Ley de Consulta Previa) rakendamine nõuab, et valitsus konsulteeriks põlisrahvastega enne otsuste langetamist või meetmete rakendamist, mis võiksid mõjutada nende õigusi. See seadus eesmärk on tagada, et põlisrahvastel oleks hääl neid otse mõjutavates küsimustes ja territooriumil.
Siiski jääb jõustamine oluliseks küsimuseks hoolimata neist progressiivsetest õiguslikest raamistikest. Põlisrahvaste kogukonnad jätkavad oma õiguste täitmise ja nende maade kaitse eest võitlemist ebaseaduslike sissetungide ja keskkonna halvenemise vastu. Nii kodu- kui ka rahvusvahelised eestkostegrupid on olnud olulised toetamaks neid kogukondi, suurendades teadlikkust ja nõudes tugevamaid kaitsemeetmeid ja tõhusamaid õiguslikke protsesse.
**Ettevõtete roll põlisrahvaste õiguste austamisel**
Ettevõtete tegevus ja põlisrahvaste maavalduse õigused Perus kujutavad endast keerulist ja sageli vastuolulist küsimust. Ettevõtted, mis on seotud loodusvarade eraldamise, põllumajanduse ja taristu arendamisega, omavad märkimisväärseid majanduslikke huve, mis võivad konfliktida põlisrahvaste kogukondade vajaduste ja õigustega. Vastutustundlik ettevõtluspraktika ja inimõiguste standardite kohasus on konfliktide leevendamisel ja jätkusuutliku arengu soodustamisel olulised.
Paljud ettevõtted tunnistavad üha enam tähtsust suhelda põlisrahvaste kogukondadega ning tagada nende vaba, eelne ja teavitatud nõusolek enne projektide käivitamist. Korporatsioonidele kutsutakse ette võtma poliitikaid, mis austaksid põlisrahvaste territooriume, kaitseksid kohalikke ökosüsteeme ning aitaksid kaasa kogukonna arengule. Eetiline investeerimine ja ettevõtte sotsiaalne vastutus (CSR) võivad mängida võtmerolli tagades, et majandusareng ei tuleks põlisrahvaste õiguste ja keskkonna jätkusuutlikkuse arvelt.
**Järeldus**
Põlisrahvaste õiguste ja maavaldusnõuete tunnustamine ja kaitse on õiglase ja kaasava Peruu ühiskonna olulised komponendid. Kuigi on tehtud märkimisväärseid edusamme nende õiguste õiguslikul tunnustamisel, püsivad jätkuvalt väljakutsed nende praktilisel rakendamisel ja jõustamisel. Õiguslike reformide, ettevõtete vastutuse ja eestkoste jõupingutuste käsikäes töö on oluline tagamaks, et põlisrahvaste kogukonnad saaksid säilitada oma kultuurilist pärandit, kehtestada oma suveräänsust ja anda panus rahva mitmekesisusesse ja dünaamilisse identiteeti.
Põlisrahvaste õiguste ja maade kaitsmine võimaldab Peruul austada oma rikkalikku ajalugu ja kultuurilist mitmekesisust ning sillutada teed jätkusuutlikule ja õiglasele tulevikule.
Soovitatavad seotud lingid põlisrahvaste õiguste ja maavaldusnõuete kohta Peruu seadustes:
Ameerika Riikide Organisatsioon (OAS)
Rahvusvaheline Põlisrahvaste Asjade Töörühm (IWGIA)